Noarootsi kirik
Noarootsi Püha Katariina kirik rajati ühelöövilise kodakirikuna arvatavasti 13.-14. sajandil. Kirik oli algselt praegusest pisut madalam, ilma tornita ning täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid.
Liivi sõjas 16. sajandi teisel poolel sai kirik tõenäoliselt kannatada ning rahvajutu järgi hoidnud poolakad seal oma hobuseid. 17. sajandil kirik taastati. 19. sajandi teisel poolel toimus kiriku põhjalik ümberehitus, mille käigus kõrgendati selle müüre, ehitati torn ning korrastati katus, altar, kantsel ja pingid. Viimane suurem remont toimus 1988. a. 1999. a. korrastati orel.
Kirikus asuvad kiviraidur Joachim Winteri 1628. aastal loodud ristimisvaagen ning epitaaf pastor Martin Winterile 1630. aastast. 1870.-tel aastatel Noarootsis töötanud misjonär T. E. Thoreni mälestustahvel ning Rootsi kroonprints Gustav Adolfi ja kuningas Karl XVI Gustavi allkirjadega kivid.
Kiriku kantsel ja altar on 17. sajandist, altarimaali autor on teadmata.
Lühtrid pärinevad 18. sajandist Riguldi mõisa kingitusena.
Kirikus on 500 istekohta.
Noarootsi kalmistu
Noarootsi kiriku juures on kaks surnuaeda, vanem kiriku kõrval, noorem kirikust eemal kagus. Noorem kalmistu rajati 19. sajandi keskel ning jäeti maha Teise Maailmasõja järel. Vanemale surnuaiale on maetud mitmeid kultuurilooliselt tähtsaid isikuid, kellest tuntumad on maalikunstnik Karl Johann Emmanuel von Ungern Sternberg (1773-1830), genealoog Otto Rudolf von Ungern Sternberg (1812-1870), pastor Gustav Carlblom (1761-1814) ning köster ja koolimees Johan Nymann (1859-1933). Kalmistul asub ka Noarootsi vabadussammas, mis püstitati 1935. aastal (artikkel ajalehes Postimees). Sammas hävitati Nõukogude võimu ajal ning taastati 1990. a.
Veel paiknes surnuaial 18. sajandist pärinev Richterite perekonnakabel, mis hävis 1967. aastal augustitormis.
Pastoraat
Ehitatud 17. sajandil. 1930.-tel elas pastoraadis koguduse õpetaja Sven Danell, hilisem Skara piiskop Rootsis.
Sutlepa kabel
Sutlepa kabel on vanimaid säilinud puukirikuid Eestis. Esmakordselt mainiti kabelit 1627. aastal, uus puukabel oli ehitatud 1699. a., ümberehitus toimus 1834. a. Kabelis oli 150 istekohta. 1970. aastast asub kabel Eesti Vabaõhumuuseumis Tallinnas.
Rooslepa kabel
Rooslepa kabelit on esmakordselt mainitud 1627. aastal, praegune kivihoone valmis 1834. a. Kabel lagunes 1970.-tel aastatel ning selle varemed korrastati koos surnuaiaga 1990.-1991. a. Kabelis oli 425 istekohta.
Rooslepa kalmistul asuvad Taube’de perekonna matusepaik, eestirootsi luuletaja Mats Ekmani (1865-1934) haud ning Teises Maailmasõjas hukkunud Riguldi elanike mälestuskivi.
1932. aastal külastas Rooslepa kabelit Rootsi kroonprints Gustav Adolf.
Osmussaare kabel
Esmakordselt mainitud 1642. aastal Jeesuse kabelina, mis oli ehitatud meresõitjate jaoks. Kivihoone pärineb 1766. aastast. Kabelis oli 80 istekohta. Kabeliaia värava kohal asus omalaadse kunstiteosena Martin Lutheri rinnakuju.
Kabel lagunes Teise Maailmasõja järel.
Digitaalse arhiivi “Eesti kirikud” kodulehel leidub fotosid Noarootsi kirikust ning sealt on võimalik ka kiriku kohta lugeda.