Uudised

 

 2018.aasta

Noarootsi kiriku katuse remonditööd: Aastad teevad oma töö ning ühegi hoone katus ei pea vastu igavikule. Koguduse rahade, Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu ja Muinsuskaitseameti toetustega saime korda teha pool katust. Avasime kiriku katuse remondiks arveldusarve EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus EE952200221011697414, et igal heal inimesel oleks võimalik anda omapoolne panus. Teeme koos Noarootsi kiriku katuse korda!

11.-13.aprillil on Noarootsi noorterühm külas Esbo koguduses

12.mail toimub Avasta Noarootsi ürituse raames taas ka KIRIKUSEIKLUS Noarootsi kirikus kell 13.00-15.00 Sellel aastal toimub pildisafari ja selfide tegemine leitud esmetega. Kuulame, vaatame, nuusutame, maitseme, saame teada palju uut ja huvitavat.

2017.aasta

Noarootsi kiriku katuse remonditööd: Aastad teevad oma töö ning ühegi hoone katus ei pea vastu igavikule. Koguduse rahade, Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu ja Muinsuskaitseameti toetustega saime korda teha pool katust. Avasime kiriku katuse remondiks arveldusarve EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus EE952200221011697414, et igal heal inimesel oleks võimalik anda omapoolne panus. Teeme koos Noarootsi kiriku katuse korda!

Esbo rootsi koguduse esindus on Noarootsis külas 12.-13.augustil 2017

Noarootsi kirikut ja pastoraati on võimalik sellel suvel külastada P-T kell 11.00 – 14.00 ja K-L kell 11.00-16.00 kuni augusti lõpuni.

Avasta Noarootsi ürituse raames 29.aprillil 2017.a. toimub ka sellel aastal KIRIKUSEIKLUS kell 13.00-15.00 Noarootsi kirikus. Kirikut tutvustatakse ebatavalisel ja salapärasel moel, saab kuulata enda häält kaikumas kirikus, kuulata orelit ja teha tutvust pillide kuningaga, lüüa kirikukella, kuulda kirikututvustust, proovida õpetaja ametiristi,  maitsta armulaualeiba, vaadata, uurida lähemalt kirikut… Kirikus ON asju…

Koguduse juhtorganite valimine – pühapäeval, 12.veebruaril 2017.a. kell 15.00 toimub täiskogu koosolek.

2016.a.

Avasta Noarootsi ürituse raames 30.aprillil 2016.a. toimub ka KIRIKUSEIKLUS kell 13.00-15.00 Noarootsi kirikus. Kirikut tutvustatakse ebatavalisel ja salapärasel moel, saab kuulata enda häält kaikumas kirikus, lüüa kirikukella, kuulda kirikututvustust, maitsta armulaualeiba, vaadata, uurida lähemalt kirikut, nuusutada viirukit ja kopitust… Kirikus ON asju…

2015.a.

Esbo rootsi koguduse noorterühm külas Noarootsis 15.-16.september 2015.a.

Noarootsi koguduse esindus külas sõpruskogudusel Esbo rootsi kogudusel 26.juulil 2015.a.

Noarootsi kiriku ja pastoraadi külastamiseks palume helistada ette telefonil 59045949 või 55965510 või 5838689

2014.a.

Noarootsi kirik ja pastoraat on avatud iga päev kell 10.00-18.00 kuni 17.augustini 2014.a.

Noarootsi koguduse esindus, naisansambel ja laste kandleansambel külas sõpruskogudusel Esbo rootsi kogudusel 5.-6.aprill 2014

2013.a.

Noarootsi kirik ja pastoraat on avatud 2013.a. 29.maist – 25.augustini K-P kell 10.00-18.00. Info telefonil 5221300

Koguduse juhtorganite valimine – pühapäeval, 10.veebruaril 2013.a. kell 15.00 toimub täiskogu koosolek vallamajas

2011.a.

Missio Läänemaa “Laul ja vabadus”

19.-28. augustil 2011 algab Haapsalus ja Läänemaal tänunädal, et tähistada 20 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ning esimesest missiost.

Missio nädalaga soovime Jumalat vabaduse eest tänada ning paluda õnnistust meie maale ja rahvale. Vabadus on kui ime, mis on meile antud ja mida peame õppima hoidma.

Tänunädala üritused saavad teoks Läänemaa koguduste, kultuuriasutuste ja omavalitsuste, Nelja Tuule ristirännaku meeskondade jt koostöös. Külas on evangelistid Soomest, Venemaalt, jm.

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kell 10:00-14:00 toimub Haapsalu Jaani kirikus (Kooli 6, Haapsalu) Kirikukonverents.

Konverentsi eesmärk on meenutada taasiseseisvumise perioodi kiriklikust aspektist. Räägitakse kiriku olevikust ja tulevikust, arutletakse muusika rolli üle taasiseseisvumise protsessis.

Konverentsil kõnelevad Priit Rohtmets (Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur), Tunne Kelam (Europarlamendi saadik), Imbi Paju (kirjanik ja dokumentaalfilmide autor), Peeter Paenurm (Tartu praostkonna abipraost), Hanspeter Nüesch (Agape Euroopa peatoimkonna liige ja Kristus-päeva rahvusvaheline koordinaator), Sirje Semm (ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja), Neeme Suur (Riigikogu liige), Kadri Lääs (EELK Usuteaduse Instituut, rektoraadi juhataja).

Konverents on eesti keeles ja tasuta.

Kuulama ja kaasa mõtlema on oodatud kõik kiriku ja Eesti ajaloo minevikust, olevikust ja tulevikust huvitunud.

Teised 20. augustil sündmused Haapsalus Toomkirikus ja selle läheduses
Kell 11 alates avatud kristliku kirjanduse müügiletid
Kell 11-15 Lastepäev linnuse mänguväljakul
Kell 11-16 Politsei, Piirivalve ja Kaitseliidu väljapanekud linnuse hoovis
Kell 14 Lastekoor Juhhei kontsert linnuse pealaval
Kell 14 Samaaria Misjoni evangeelne koosolek baptistikoguduse palvelas
Kell 16-18 Kontsert-tänujumalateenistus linnuses
Kell 19 Jaan Kolbergi filmi “Kaks päeva augustis” linastus Toomkirikus
Kell 21 Noortekontsert: Idän Ihmeet ja Flammo linnuse pealaval

Täpsem Läänemaa tänunädala ajakava: www.misjonikeskus.ee

Missio korraldavad: EELK Misjonikeskus, Lääne praostkond, Läänemaa kogudused, Lääne Maavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Agape Eesti, Eesti Kirikute Nõukogu, Kaitseliidu Lääne malev, Läänemaa naiskodukaitsjad, jt.

Missio raames toimub Läänemaal Nelja Tuule ristirännak.
Lähem info www.misjonikeskus.ee


Suvekontsert Rooslepa kabelis “Med Bach i jazz och folkton”

Kontsert toimus Rooslepa kabelis laupäeval 9. juulil.

Muusikaelamusi pakkus perekond Heiborn Spithamist – Anders Heiborn (klaver, orel ja laul), Jacob Heiborn (viiul ja laul), Eleonor Heiborn (klaver ja viiul) ja Moa Ledenstam (laul ja viiul).


Peapiiskop Andres Põderi läkitus kogudustele 6. juunil 2011. aastal

Armsad õed ja vennad! 5. juunil möödus 90 aastat Eesti luterliku vaba rahvakiriku esimese piiskopi Jakob Kuke ametisse pühitsemisest. Eestlaste püüd oma vaimu- ja usuelu ise korraldada saavutas sellega oma olulisima vormi ja ühtsuse sümboli. Alates 1169. aastast, mil Eestimaa esimeseks piiskopiks nimetati piiskop Fulco, polnud teist kirikupead, kelles nii selgelt oleks väljendunud rahva side kirikuga. Eeldused selleks lõi 1917. aastal Tartus peetud I kirikukongress, kus nähti ette piiskopi ametissepanemine ja kiriku korraldamine „vaba rahvakiriku” suunas.

Ametisseseadmise protokoll jäädvustab selle päeva erilisi tundeid: „Juba hommikul vara ruttavad rahva salgad … Tallinna Jaani kiriku poole. Hommikune selge taevas on pilve läinud, tõuseb kerge tuul ja hakkab peent vihma tibama, kuid jääb üle, lööb ainult tolmu kinni. Rahvas ootab rongkäiku. Korraga kirikukellad helisevad, Jaani kiriku tornist kõlab pasunamäng ja rong liigub pikkamisi edasi. Politsei teeb tee lahti, sest rahvahulk surub koomale. Päevapiltnikud teevad ülesvõtteid. Kirik on rahvast täis.“ See ei ole tähtis hetk ainult kirikurahvale, vaid kogu noorele Eesti Vabariigile kinnitades vaimseid aluseid ja ehitades vaimulikku ühishoonet.

Kohal olid riigikogu esimees Otto Strandmann, haridusminister Heinrich Bauer, sõjaminister Jaan Soots, kindralleitnant Johan Laidoner. Pärast palvust mindi pasunakoori saatel rongkäigus Kaarli kirikusse, kus toimus pühitsemistalitus. Kirikujuhile pandi üll ametirüü ja anti karjasekepp, mis käest kätte on jõudnud praeguse peapiiskopini. Tsiteerin: „Kõik vaimulikud kogunesid õnnistatava piiskopi ümber, ütlesid pühakirjasalmi ja õnnistasid teda, lugedes Meie Isa palvet, kuna koor laulis „Oh Püha Vaim, meil tule Sa“. Nii oli 1710. aastast alates tühi olnud Eestimaa piiskopi ametikoht taas täidetud.

Pühitsejaks oli palutud Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom ning talitus viidi läbi korra kohaselt, mis oli piiskoppide pühitsemisel kasutusel Eesti kuulumise ajal Rootsi koosseisu. Sellega väljendas meie kirik soovi pöörduda tagasi usupuhastusjärgsete tavade ja kiriku enesemõistmise juurde, nagu see oli säilinud Skandinaavia kirikukorralduses. Taoline täiendus senisele saksa traditsioonile on teinud meid sedavõrd rikkaks, et võime nüüd kuuluda ühtaegu protestantlikke ja luterlikke kirikud ühendavasse Evangeelsete Kirikute Osadusse Euroopas kui ka anglikaani ja Põhjamaade luterlikke kirikuid liitvasse Porvoo osaduskonda. Me pole üksi. Me oleme osa vaimujõust, mis kujundab kogu maailma.

Piiskop Jakob Kuke pühitsemistalituses kajastub eesti luterlaste arusaam kiriku olemuslikust episkopaalsusest ja meie kuulumisest sellesse ajaloolisesse tervikusse. Samas on see Eesti iseolemise ja identiteedi, meie maa usu ehk omausu institutsionaalne väljendus. Järgmisel, 1922. aastal toimunud rahvaloendusel pidas end luterlaseks 82% rahvast. Eesti ühiskonna ja inimeste praegustes otsingutes, soovis olla nii maailmakodanikud kui patrioodid, on meie usuline pärand oluliseks teeviidaks. Kirikule tähendab see enda mõtestamist nii vaimse kui organisatsioonilise tervikuna, Kristusest seatud karjaseameti ja kõigi usklike preesterluse koostoimena.

Kutsun kogudusi tänumeeles meenutama seda olulist sündmust meie kirikuloos, mälestama piiskop Jakob Kukke eelseisvatel jumalateenistustel, mõtlema palves meie kiriku tulevikule, kandma armastuses edasi Eesti luterliku vaba rahvakiriku pärandit, olema valmis uuenema ja kasvama usus Jeesusesse Kristusesse. Kristus ütleb: „Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.” (Jh 15:16)